Hurraa esimesed ninad paistavad. Seemnetest, mis 25. märts külvatud said, pistavad esimesed julged juba nina välja, et vaadata kuhu nad sattunud on.
Tomatid ikka kõige ees. Nüüd siis jääb oodata ja loota, et varsti füüsal, paprika, baklžaan ka endast märku annavad.
Lähipäevil teen kindlasti mõne ilusa pildi ka oma uutest ilmakodanikest.
Suur ootusärevus on hinges. Natuke veel ja algab suur külvihooaeg. Võtsin vastu otsuse, et 26. märts pistan peaosa paprika, tomati ja füüsali seemnetest mulda. Eelmine aasta sai natuke vara, see aasta läheb ehk õnneks.
Sinnamaani aga tegelen toataimedega. Väike väetisepraak ja pooled toataimed jätsid hüvasti. Nüüd siis üritan vana koosluse taastada ja üksiti ka natuke juurde varuda.
Nimekirja sattusid siis:
Ideeliselt tahaks enamuse ise seemnest kasvatada. Oleks väga heaks käeharjutuseks. Eks annan teada kuidas eksperiment edeneb kui seemned olen välja võlunud.
Vaatan lootusrikkalt oma külvatud seemnete poole. Mõni tegelane võiks varsti juba nina mullast välja pista. Oleks keda poputada ja imetleda.
Täna ei olegi midagi muud tarka teha kui tutvustada oma väikest sõpra tomat "Venus't".
Kes on "Venus"?
See tomat on madal nii umbes 25-30 cm kasvukõrgusega taim. On nii punase kui kollaseviljalisi variatsioone.
Pilt siis http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=851
Kahjuks eelmine aasta jäid enda taimedest pildid tegemata.
Ise kasvatan kollast, mille seemne sain käest kätte meetodil. Ehk siis üks hea sõber soovitas ja tõi. Kuna mul puudus sel hetkel igasugune ettekujutus, millega mul tegu on sain paraja üllatuse osaliseks. Kui üks keskmine tomatitaim viskab mõnusalt kõrgusesse ja aina jälgi, et läbi kasvuhoone kilekatuse ennast ei pressiks siis "Venus" on viisakas tagasihoidlik väike põõsas. Ma ütleks, et rõdul kasvataja rõõm, sest hea hoolitsuse juures hakkab üpris varakult kandma ja kannab seni kuni sügis oma külmadega, ta kandmisele lõpu teeb. Kui kogesin, et kuuma suvega kipuvad suured tomatid kohati natuke pirtsakad olema, siis "Venus" ei lasnud ennast millestki häirida. Igal juhul võitis see väike taim eelmisel aastal nii mõnegi südame.
Olin eelmisel aastal oma kogenematuses veendunud, et tomatiseemne idanevus on mingi 70% maks, mistõttu külvasin ikka ihu ja hingega. Ja oi ehmatust kui siis igast potsikust väikesed leheninad ennast välja pistma hakkasid. Ja mis kord ennast juba elule on võidelnud, seda ju inimhing ei suuda enam julmalt prügikasti saata. Lõppstatistika siis 79 eri sorti taime, millest 24 minu kasvuhoonesse 21 ämma omasse ja siis kõik ülejäänud mööda küla laiali. See aasta üritan (rõhk sõnal üritan) tagasihoidlikum olla oma külvamistega.
Ega üks teiseta jää. Täna pean kohe veel ühe huvitava leiu kirja panema. Nimelt spagetikõrvits. Ja aina paremaks läheb seda tegelast on õnnistatud lausa ülitoreda ladina nimega cucurbita pepo
Nüüd ei teagi, kas peaks kohe seemnepoodi kappama või see aasta veel asja üle aru pidama.
Tegu on siis suvikõrvitaga. Oma kummalise nime on saanud ta sellest, et keetes muutub kõrvitsa viljaliha spagetitaolisteks ribadeks. Ja kuna ta juba sellist vingerpussi viskab, siis keedetaksegi teda, kas "spagettideks" või küpsetatakse ahjus erinevate täidistega.
AS Plantex kodulehelt sai ka illustreeriva pildi. Täitsa põnev!
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=884 kellele, see ülemine natuke väike tundub ja huvi on.
Füüsal
Minu selle aasta aia üks uustulnuk. Juba eelmisel aastal tärkas huvi ning sel aastal võtsin vastu otsuse, proovin ära. Ta mitte ei ole ainult maitsev vaid näeb ka mõnusalt dekoratiivne välja. Mäletan et mu vanaema kasvatas füüsalit lillepeenras ilutaimena ning korjas kuivama. Nägi vaasis igati esinduslik välja. Kahjuks ei tea ma, kas see sort ka süüa kõlbas.
Kes on siis too huvitav uustulnuk?
Esiteks nii kummaline see ka ei ole on füüsal nii köögivili kui ka mari.
Füüsalid jaotatakse kahte rühma:
Kesk-Ameerika köögivilja liigid - soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured, maitseomadused keskmised. Üldiselt neid kasvatatakse töötlemiseks.
Lõuna-Ameerika marjaliigid - nõudlikud soojuse suhtes, viljad üsna väikesed, magusad, aromaatsed, dessertmarjad. Kutsutakse mõnelpool maasikatomatiteks, meil maasikafüüsaliteks.
Räägikski natuke lähemalt maasikafüüsalist ilusa ladina nimega Physalis pubescens L - tegu on üheaastase taimega, kelle algne kodu on Mehhiko, Peruu, Puertoriko,Venetzuela ja USA lõunaosa. Taim kasvab 30-40 cm kõrguseks ja on karvadega kaetud. Vili on pisike, väga magus, lõhna poolest meenutab metsmaasikat, ananassi jne. Vilja ümbritseb tupp, mis valmides ei avane.
Maasikafüüsalil on palju erinevaid sorte. Toon siin mõned ära:
Kel rohkem huvi see seadku sammud www.seemnemaailm.ee, kus lugemissaalis on füüsalist omajagu juttu.
On veel olemas ka Florida füüsal ladina nimetusega Physalis floridana L - päritolumaa Kesk- ja Põhja-Ameerika. Kujult meenutab köögiviljafüüsalit.
Viljad pisikesed (1,5g), mahlased ja magusad, ilma happeta. Maitseomadustelt sarnane marjafüüsalitega. Süüakse ilma töötlemata.
Kuidas siis kasvatada?
Maasikafüüsal ja Florida füüsal kasvavad edukalt avamaal, kui istikud ette kasvatada. Seeme tuleks juba märtsis mulda pista. Seeme hakkab idanema 15°C juures. Väetada tuleks seda tegelast kuni augusti kerkpaigani.
Peruu füüsalit kasvatakse meie kliimas katmikalal kui üheaastast taime. Istikud ja taimed on väga nõudlikud mulla niiskuse ja viljakuse suhtes. Mulda tuleb seeme pista juba veebruari keskel. Seemned idanevad 20°C juures. Peruu füüsal vajab kerget ja viljakat mulda, väetamist kuni juuli keskpaigani. Tegemist on isetolmlejaga.
Kas ka tervislik?
Füüsalit kasutatakse suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna. On võimeline siduma ja eemaldama inimese organismist raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Vilju kasutatakse värskelt, mahlana aga ka tõmmise või keedisena. Aitab ka podagra ja reuma, mao- ja maksahaiguste puhul. Füüsalis avastatud steroidne aine on valu- ja põletikuvastase toimega, mõningatel andmetel ka vähivastase toimega.
Antud tarkus on siis korjatud http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=285
Igal juhul hoian kursis kuidas kasvatamine edeneb.
Täna siis on see armas päev, mil alustan oma iga-aastast operatsiooni: "Kõik aia nimel". Esimene muld on tuppa tassitud ning esimesed seemned külvatud.
Õnnelikud kandidaadid on:
Tomati ja Arbuusi jaoks on küll tegelikult natuke vara, aga eksperimendi mõttes proovin ära. Eelmine aasta jäin arbuusiga hilja peale, mistõttu ei tulnud sealt miskit. Natuke õitses ja oligi kogu moos.
Sel aastal nuputasin välja uue variandi taimede eristamiseks. Varasemalt olen proovinud topsikutele nii nimede peale kleepimist kui ka kirjutamist. Kleebitud sildid viis mul kaheaastane minekut, kirjutatud nimed aga takistavad topsikute uuesti kasutusele võttu.
Võtsin hoopis hunniku lõngajuppe ning märgistasin nendega. Muidugi eeldab see, et tuleb võtta ka üks paber kuhu siis täpselt kirja saab, mis taimega kus potsikus tegu. Ma arvan siiski, et lõppkokkuvõtte see õigustab ennast. Kui nüüd taime suuremasse potti ümber istutan saan ka selle lõngajupi kaasa tõsta ning väikese topsiku kohe uuesti kasutusele võtta.
Samuti võtsin ette, et see aasta panen ühe tomati ka aknalauale kasvama. Silmal ilus vaadata. Valituks osutus juba eelmine aasta kalliks saanud sort Venus. Selle ägeda poti kinkis mulle hea sõbranna Kristiina. Kahjuks mul maasikatega välja ei vedanud, aga vast läheb sel aastal tomatiga õnneks. Mõte oli nendesse väiksematesse avadesse käharat peterselli külvata. Enne ootan muidugi ära, mil tomat nina mullast välja pistab. Seeme on küll eelmisest aastast kuid väidetavalt on tomatiseeme idanemisvõimeline kuni 10 aastat.
